Esmaspäev, 7. oktoober 2019

Sonne, ehk lugu minu varjunimest

Pärast väga pikka aega,
tahtsin jälle näha vaeva.
Kirjutada luuletust,
luuletuse pärast unetust.
Muutsin ära nimegi,
see ei ole imegi.
Luuletus las algab,
ainult nõme seda salgab.
Luuletuse nimi mul on ''Sonne''
ärge jääge nüüd unne!
Sonne on Saksa keeles päike,
ning üldse mitte väike.
Hüüan praegu: Olen rõõmus!
Elu aga: LOL, üks sekund,preili ''Rõõmus''
Olen nagu tiiger, keegi seda muuta ei saa,
muide, varsti lähen laagrisse ka,
seal ka mu sõber ML,
ta on väga vahva sell.
Aga nüüd on ''BYE,BYE''
sest muidu üleküpseb sai!

Sonne, 11-aastane

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar