Hirm

Aga see ei olnud tema.
Paanitsedes, ma jälgin oma ümbrust.
Minu läbipõlenud võrkkestad ei näe enam värve.
Kas siin ruumis on ka teised?
Kas nad räägivad?
Või on nad lihtsalt luuletused paljal paberil?
Ma ei tea, ma üritan välja pääseda, aga ei näe kuhu lähen.
Ruum sulgub sisse, kitsas.
Proovin hingata....aga õhk haitub, enne kui see mu kopsudesse jõuab.
Mu lõõtsad tõmbuvad kokku, lämbun.

Viimse jõuga ma vehin oma pliiatsit...
            .....ja hakkan kirjutama.

Mairo Savioja