Suvi

Päike paistab soojalt.
Laseks silma looja, kuid
Soe tuul mind äratab.
Nagu suisa käratab.

+20 kraadi õues on.
Näe, seal murus hüppab konn!
Pilvita, kuid päikest täis.
Nii see aeg mulle näis.

Linnulaul, nii lummav, kena.
Tahaks öelda veel seda:
Vaatan teeäärt, ja siis näen,
Lilli see on täitsa täis!

Rohelise muru pealt
Puu otsa ronin mina sealt.
Seal otsas naudin päiksetõusu.
Või siis loojangut. Ei nõustu 

Tuppa minna veel.
Suvi on ju!
Võiksin teel veel
Ratta otsas sõita.

Oma sõpru võita
Kasvõi sekundigi võrra!
Joosta kohe vette.
Sest mis muu satub ette suve peale mõteldes.

Varsti meie kiikudel
Kiikuda ma tahan.
Maakoha niitudel
Veel joosta poleks paha.

Ehitada liivast losse,
Enam mitte kanda susse!
Soe, mõnus, lummav. Nii
Kirjeldaks ma sind, suvi!

Kuid möödas oled ammugi.
Enam ei astu sammugi
Ilma jalanõuta.
Olen täitsa nõuta!

Külmad järsku tungisid
Läbi toaseina.
Nemad meid sundisid
Niiviisi haletsema.

Mantel selga, saapad jalga.
Hinges ainult see,
Kuis vaid üks kuu aega tagasi
Näis lühike see tee.

Marta Muradyan