***

Taldade all krõbiseb

kodumaa pehme liiv.

Ta terasid varbaga tunnetan,

võiks kesta kauem iga viiv.

Näen kaugel merel

mässavaid, jänestes laineid.

Kirivöö hellitab neid.

Vetikad kaldal visklevad paines,

kas see jõuab meieni.

Kas suruda merekarpi süda, 

tuisata lumena siit?

Või pugeda metsa hoidvasse põue

ja loota, et päikene tormi viib?

Annika Mägimets