Esmaspäev, 19. oktoober 2020

Uus lõpp Andrus Kivirähki loole "Kärbsepirukas"

... Käis igal pool ringi, isegi Raekoja platsil ja istus Vanale Toomasele nina peale. (Raamatust "Tont ja facebook", lk 89)

Vanaema mõtles igal õhtul, mis võiks olla selle piruka retsept. See pirukas oli perele väga kasulik: isa lendas tööle, ema koristas kõik tolmu ära, vanaema lendas raekoja platsil ja Albert lendas kooli.
Ühel päeval läks Albert pärast kooli ostma kärbsepirukaid. Kohe, kui ta uksest sisse astus, ütles ta: "Palun kakskümmend kärbsepirukat!" Müüja vastas: "Vabandust, aga meil on need tänaseks otsas. Neid on hakatud rohkem ostma." Albert hakkas kurvalt koju kõndima, sest lennata ta ei saanud. Vanaema küsis: "Miks sa nii kurb oled, kas koolis läks halvasti?"
"Ei, pirukad olid otsas. Me ei saagi enam kärbsed olla."
Vanaema ütles: "Ära ole kurb. Küll ma midagi välja mõtlen!"
Saabus järgmine päev. Vanaema askeldas koos emaga kodus. Albert oli siiani kurb. Öösel muukis Albert koos oma sõbraga kohvikusse sisse. Ta otsis salajast retsepti. Ta teadis, et nii ei tohi. See polnud üldse kerge. Ta polnud enam kurb, sest otsida oli põnev. Nad otsisid läbi kõik kapid, riiulid ja ülemise korruse, aga retsepti ei leidnud. Albert astus kogemata ühe läbipaistva nööri peale ja kõik hakkas piiksuma. See oli häire. Politsei tuli ka kohale. Poisid tegid näo, et nad on töötajad ja kook läks kõrbema.
Kui Albert väsinult koju jõudis, oli vanaema küpsetanud kolmkümmend kärbsepirukat.

Hella-Maria Tiidor
5.d klass, Elva Gümnaasium

IV Tartu laste- ja noortekirjanduse festival

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar