esmaspäev, 19. oktoober 2020

Uus lõpp Andrus Kivirähki loole "Loomade päev"

... "Pole midagi," lausus õpetaja. "Mis sul seal ämbris on? Ega sa ometi kuldkalu kaasa ei võtnud?" (Raamatust "Kaka ja kevad", lk 63)

"Ei." vastas Julius.
"Siin on minu ämblik. Ta elab meil vanas akvaariumis. Ma ei saanud seda kahjuks siia tuua, mis tähendab, et ma pidin oma ämbliku ämbriga siia tooma."
"Mis ta nimi on?" küsis Felix. "Tema nimi on Robert." vastas Julius.
"Kas ta on mürgine" küsis Kirke. "Ei, tema mürgine ei ole," vastas jällegi Julius.
"Miks ta nii suur on?" küsis Kristen. "Sest ta on maailma suurim ämblik," vastas Julius.
Samal hetkel ronis ämblik ämbrist välja ning kukkus põrandale. Kõik ehmatasid ja Julius üritas ämblikku ämbriga kinni püüda. See ei õnnestunud ning ämblik sibas laua alla. Kõik jooksid klassist välja ning õpetaja helistas loomapüüdjatele. Kui nad kohale jõudsid, siis nad läksid klassi ja otsisid ämblikku. Kui nad lõpuks ämbliku kinni püüdsid, siis küsisid nad, kuidas see juhtus. Õpetaja seletas, et neil oli loomade päev ja ühel hetkel pääses ämblik lahti.
Järsku tulid Kristenile meelde teised lemmikloomad ja kõik läksid klassi tagasi. Kass oli ikka veel kapi otsas, kilpkonn endiselt oma kilbi sees ning koer ukse juures. Ühel hetkel tuli Siimule meelde, et ta oli üldse unustanud oma lemmiklooma näidata. See oli hiigelsuur madu. Õnneks ei olnud see oma puurist välja saanud. Kui ta seda lõpuks näitas, siis said kõik aru, et nende klassil on väga lahedad lemmikloomad.

Markus Vurm
5.b klass, Tartu Kivilinna Kool

IV Tartu laste- ja noortekirjanduse festival

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar