Neljapäev, 15. oktoober 2020

Uus lõpp Andrus Kivirähki loole "Sülearvuti läks metsa"

... "Mul on toas palav," ütles ta. "Ehitage mulle õue kuut, ma magan seal."
Ja nii tehtigi. (Raamatust "Tont ja facebook", lk 61)

Tema kuut oli suur ja võimas. See oli valget värvi. Arvutile meeldis kuut väga. Tänu paksule karvale oli see talle täpselt paras. Kuut pakkus isegi filmiriiulit, süüa, juua, võimsat vaadet linnale ja maailma pehmeimat voodit.
Telekat vaadates mõtles arvuti: "Mis mu nimi võiks olla? Kuidas pererahvas mind kutsuma hakkab?" Kui arvuti oli pool tundi mõelnud, oli talle nimi selge. Arvuti hõikas perele: "Tulge palun kohe siia!" Pere uuris: "Mis on, arvuti?" Arvuti vastas: "Te võite mind nüüd Ronaldiks kutsuda." Pere vastas: "Oi, kui tore, et sa endale nime mõtlesid, aga nüüd lähme kõik magama!" Arvuti mainis siis koheselt: "Olgu!"
Järgmine päev oli rahulikult alanud kuni ärkas üles Ronald. Ta oli väga näljane. Ronald läks külmkapi juurde ja sõi selle täiesti tühjaks. Külmkapp oli õnnetu, kuna tal polnud enam midagi maitsvat pakkuda. Alles oli jäänud vaid paar purki halvaks läinud majoneesi ja sügavkülmas oli ka üks kukeseentega karp.
Ja nii möödusid peaaegu kõik päevad.

Ranel Jõks
6.d klass, Elva Gümnaasium

IV Tartu laste- ja noortekirjanduse festival

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar